ALGUS

LAMMIKIVI

EHITUS

ERIPAKKUMINE

HINNAKIRI

VÕRDLUS

TÖÖJUHISED

KUIDAS TEHA

KONTAKT

LAMMIKIVI - KÕVA SÕNA EHITUSES

Lammin Betoni OY tehas asutati Soomes 1956 a. 1983 aastal tuli tootmisliinilt esimene soojustatud plokk, tänaste plokkide 'esiisa'. Esimene selline plokk nagu tänaselgi päeval tootmisliinilt tuleb, tehti aastal 1990.

Eriti suurt kasvutendentsi on soojustatud plokkide müük näidanud just uuel sajandil, kus 68% Soomes ehitatavatest analoogsetest kivimajadest valmivad sellest materjalist ja maht aina kasvab.*

(*Lammikiviga võrreldavat tugevust ja vastupidavust annab ainult üleni betoonist valatud maja. Seetõttu ei ole me võrrelnud end siporexi või kergkruusplokiga mis on hoopis teist tüüpi materjalid.)

Lammikivi on valmis soojustatud ehitusplokk, mille keskel asub vahtplastist soojustus. See annab võimaluse ühe korraga laduda üles soojustatud ja krohvimiseks valmis sein. Lammikivi toodetakse alates 2004 aastast kahte sorti: 350 mm ja 400 mm (uus) paksust.Plokkide soojapidavusarv on vastavalt U=0,248 ja U=0,19.

Ehitustehnoloogia on lihtne- kivi keskel asuvale vahtplastiribale lastakse peenike riba montaazivahtu ning sellele asetatakse järgmine kivi. Iga teise rea tagant asetatakse kivi servades olevatesse soontesse 8 mm armatuurraud, lammikivi-plokk ei vaja eraldi silluseid. Plokkidest laotakse seinad, mis seejärel täidetakse betooniga. Ehituse käigus paigaldatakse vastavalt projektile seinte sisse elektrijuhtmete torustik.

Lammikivist ehitus on väga kiire, seejuures on valminud maja monoliitne, ei pragune, ei allu ilmastikumõjudele, kestab põlvest põlve. Lõppviimistlus on lihtne: välispind krohvitakse või kaetakse mingi muu materjaliga, siseseinad vajavad tasanduskihti ning on valmis värvimiseks.

Lammi kiviplokkidest ehitatakse enamasti ühepereelamuid, harvem kortermaju jms ehitisi.

Kui meie ütleme "kivimaja", siis me mõtlemegi KIVIMAJA mis on vastupidav ajahambale, väga tugev ning pragunematu kuid samas meeldivalt soe.

 

 
Lammikivi